Süsivesikud

Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, et tagada efektiivne toimimine. Lisaks toidus (näiteks puuviljades, marjades, mees, mahlas jne) looduslikult leiduvale glükoosile tekib glükoosi ka toidus sisalduva tärklise ja sahharoosi lagunemisel seedekulglas. Tärklist ja sahharoosi sisaldavad näiteks kartulid, leib, makaronid, pudrud, puu- ja köögiviljad. Pikemal süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu alaneb tunduvalt organismi kaitsevõime.

Lisatud suhkrud ei tohiks anda üle 10%, ideaalis peaksid need andma alla 5% päevasest soovituslikust energiast. Kui inimese päevane energiavajadus on 2000 kcal, siis peaks tema menüüs olema süsivesikuid kokku 250-300 grammi, seejuures peaks lisatud suhkrute kogus (ise valmistatud ja toodetud toitudest kokku) jääma alla 50 grammi päevas*.

Süsivesikute põhiline roll organismis:

• Põhiline energiaallikas: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal,
• Kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse,
• Määravad veregrupi,
• Kuuluvad paljude hormoonide koostisesse,
• Omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises,
• Neil on inimorganismis varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada,
• Kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.

Spordijoogid

Spordijoogid on eelkõige mõeldud inimestele, kes harrastavad aktiivset elustiili, treenivad regulaarselt, tegelevad kutsealases töös pingutava lihastööga või töötavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. Intensiivse lihastöö käigus kaotab organism palju vett, energiat ning vajalikke elektrolüüte ja vitamiine, mille tulemusena väheneb inimese töövõime ja füüsiline vastupidavus. Treeningust on võimalik taastuda nii organismi enda jõuvarusid kulutades kui ka mitmesuguste taastumisprotseduuride ja -vahendite, näiteks spordijookide, abil. Just süsivesikud ongi need, mida peamiselt spordijookidest leida võib.

Spordijooke kategoriseeritakse enamjaolt osmolaarsuse ehk organismi imendumise kiiruse järgi. Osmolaarsus on osakeste hulk liitris vedelikus. Vedelike imendumine inimorganismi on seotud vereplasma osmootse rõhuga ‒ kui tarbitud vedeliku osmolaarne rõhk on võrdne vereplasma vastava näitajaga, siis organism ei pea elektrolüütide ja suhkrute transpordiks läbi rakumembraani lisatööd tegema (sellest ka siis kiirem imendumine). Süsivesiku spordijoogid jagunevad mitmeks kategooriaks ning palju sõltub treeningu liigist, mida inimene harrastab:

Isotoonilised – Enamik spordijooke on isotoonilised. Nende osmolaarsus on umbes 300 mosm/l (nagu verel), mistõttu need imenduvad verre kiiresti. Tervisesportlane võib treeningu ajal ja pärast juua nii isotoonilisi kui ka hüpotoonilisi jooke.

Hüpotoonilised – Spordijooke, mille osmolaarsus on alla 300 mosm/l, nimetatakse hüpotoonilisteks. Seda tüüpi spordijook sobib higistamise tõttu kaotatava vedelikuvaru taastamiseks ilma lisaenergiat saamata. Hüpotoonilist jooki peaks kasutama veerand tundi enne trenni ja ka trenni ajal, et jook jõuaks korralikult toimima hakata.

Hüpertoonilised – Hüpertoonilised spordijoogid imenduvad verre kõige aeglasemalt. Hüpertoonilise joogi osmolaarsus on ~500 mosm/l. See tähendab, et inimorganism seda kiirelt ei omasta ning seetõttu sobib see lihaste glükogeenivarude taastamiseks pärast pikaajalist füüsilist pingutust.

Energiageelid

Energiageelid on mõeldud tarvitamiseks vastupidavus- ja vastupidavus-kiiruslike jõupingutuste viimases faasis: kiire energia silmapilkseks lisamiseks ning kontsentratsiooni tõstmiseks. Hädajuhul sobib energiageel ka kiirest tühja kõhu täitmiseks, kuid tuleb arvestada, et ideaalset toidukorda energiageel ei asenda.

Energiageelid on ideaalsed abimehed just tänu selle praktilisele pakendile, mis sobib hästi nii kotti või taskusse, ilma suurt ruumi võtmata. Need tõesti on eelkõige just vastupidavus spordialade harrastajate kõige tõhusamad abimehed.

Allikad: toitumine.ee