Näitan ainukest tulemust

D Vitamiin

D Vitamiin puhul on tegemist rasvlahustuva vitamiiniga. Üldnimetusena on nad kaltsiferoolid ning keskseteks esindajateks on vitameer D2 ehk ergokaltsiferool ja vitameer D3 ehk kolekaltsiferool. Just need nimetatud vitameerid omavadki bioaktiivsust. Kusjuures tuleb silmas pidada seda, et kolekaltsiferool on tugevam vorm ja just seda kasutatakse toidulisandites.

Vitamiin D aitab meil paremini omastada kaltsiumi ja fosforit, mis omakorda on kriitilise tähtsusega luude ja hammaste heaoluks. Kaltsiumi imendumine on eriti tähtis, kuna siis, kui seda kehas piisavalt ei ole, võtab organism selle meie luudest. Kaltsiumi kasutab meie keha igapäevaselt näiteks juuste ja naha uuendamiseks. Kaudselt võib päikesevitamiini nendes igapäevastes tähtsates toimingutes osaliseks pidada, kuna on kaltsiumiga tihedalt seotud.

Kui D-vitamiini tase on kehas pikemat aega normist madalam, kasvab osteoporoosi ehk luuhõrenemise oht, kuna kaltsium ei jõua kehasse. Selle haiguse all kannatab päris suur hulk inimesi, eriti vanemas eas ja tihti enesele teadmata on see tingitud pikaajalisest D-vitamiini puudusest. Vanuse lisandudes tõuseb ka vajadus päikesevitamiini järele.

Kuna D-vitamiini omastamine sõltub paljuski inimese füsioloogilistest omadustest (näiteks naha pigment), liikumisharjumusest, varasemast vitamiini tasemest jne, siis ainuke adekvaatne viis päikesevitamiini taseme määramiseks on veretest.

Kuna D-vitamiini allikad on peamiselt loomset päritolu, siis erilist tähelepanu peavad selle saamisele pöörama taimetoitlased.

D-vitamiini on vaja:

  • Kaltsiumi ja fosfori paremaks omastamiseks,
  • Soodustamaks luude ja hammaste arengut,
  • Vere hüübimise ja südametegevuse töö toetamiseks,
  • Infektsiooni- ja diabeediriski vähendamiseks.

Kui palju päevas tarbida?

Teadusringkondades puudub üksmeel selles, kui suur on inimeste igapäevane D-vitamiini vajadus. Riikide toitumissoovitused erinevad üksteisest oluliselt, veelgi suurem on aga vahe riiklike toitainesoovituste ja ekspert(grupp)ide antud soovituste vahel. Kui näiteks Eestis on riiklikuks toitumissoovituseks täiskasvanutele 300 IU-d ehk 7,5 μg (1 μg = 40 IU), siis USAs 600 IU-d. Eesti Osteoporoosi Liit soovitab täiskasvanutele 800–1000 ühikut10 ning Harvardi Rahvatervisekool sama kogust, kuid lisamärkusega, et paljude inimeste (USA elanike enamuse) vajadus on 2000 IU-d või isegi rohkem11. Linus Paulingi Instituudi soovituseks on 2000 IU-d12. Võrdluseks, Eesti riiklikes toitainesoovitustes on maksimaalseks päevaseks D-vitamiini koguseks täiskasvanule 2000 IU-d, USA vastav näitaja on 4000.

D Vitamiini puudus

D-vitamiini puudus ohustab eeskätt imikuid ja väikelapsi, kes saavad vajatava vitamiinikoguse ainult toiduga. Segatoitu tarbivatel täiskasvanutel defitsiiti ei teki. Vajadus on väike ja seda saadakse päris paljude loomsete toiduainetega. Defitsiiti ei teki juba seepärast, et näole ja kätele langev 20–30-minutiline päikesekiirgus tagab nahas päevast vajadust praktiliselt rahuldava kaltsiferooli koguse.

Puudus võib aga tekkida kroonilise alkoholismi korral, ainult taimse toidu kestval tarbimisel, peensoole haiguste (nagu Crohn`i tõbi jt), maksa puudulikkuse ja tsirroosi, kroonilise pankreatiidi, sapipõie patoloogia ning mitmete seede-elundkonnas sooritatud operatsioonide korral aga ka mõningate ravimite tarbimisel nagu antikonvulsandid ja barbituraadid aga ka mõned kolesterooli alandavad ravimid. Nt kortikosteroidid stimuleerivad D-vitamiini konversiooni inaktiivseteks metaboliitideks, mistõttu nende kestev tarbimine põhjustab luude demineralisatsiooni.

D-vitamiini kestev defitsiit imikutel ja väikelastel põhjustab rahhiiti ja sellega kaasuvat lihaste hüpotooniat. Rahhiiti iseloomustab luude pehmenemine ja kerge murdumine, kuna luudest on eemaldatud rohkesti kaltsiumi. Kaltsiumi eemaldamise luudest tingib tõusnud PTH tase, sest organismil on vaja säilitada vereplasma kaltsiumisisaldust. Kuna D-vitamiini efekt kaltsiumi metabolismile realiseerub mitme toimekoha kaudu, võivad rahhiiti tingida erinevad põhjused, näiteks:

  • D-vitamiini kestev puudumine toidus
  • D-vitamiini imendumishäired peensooles
  • Neerude haigestumine
  • Pärilik fosforivaegus veres

Kuna viimastel andmetel D-vitamiini tase veres on paljudel Eesti elanikel allapoole soovituslikku (2021), siis vähemalt perioodil septembrist aprilli lõpuni (alates 50. eluaastatest aasta ringi) on soovitatav võtta lisaks D-vitamiini rasvlahustuva preparaadina  D-vitamiini piisav saamine on kindlasti hädavajalik tubase eluviisi korral.

Allikad: tervistliktoitumine.ee ; toitumine.ee

Allolevas valikus leialt hulgaliselt erinevaid vitamiin-D tablette, kapselid ja geelkapsleid. Meie soovitus tabletina, kapslina, vedelikuna ja geelkapslina (klikka lingile).

Vaata D-vitamiine meie HULGI lehelt SIIT!