Raud
Raud on hemoglobiini koostisosa. Hemoglobiini ülesandeks on transportida kehas hapnikku. Kui organismi rauavarud on madalad, võib tekkida väsimus, nõrkus, õhupuudustunne, kahvatu nahk, südamepekslemine, pearinglus, ärrituvus ja tugeva rauavaegusaneemia puhul ka valud südame piirkonnas. Erinevaid sümptomeid on palju ja alati ei tähenda teatud sümptom just rauavaegust.
Rauavaegus on levinuim toitaine puudujäägist tingitud rahvatervise probleem maailmas ning mõjutab nii arenenud riikide kui ka arengumaade elanikke. Enim ohustatud on inimesed, kelle rauavajadus või rauakaod on suuremad: viljakas eas naised, rasedad, enneaegsed ja madala sünnikaaluga imikud, vanemad imikud, väikelapsed ning teismelised tüdrukud. Rauavaegusaneemia esinemisagedus taimetoitlaste hulgas on sarnane segatoitlaste omaga.
Rauavaeguse tunnusteks ka kergelt alanenud rauataseme korral on füüsilise vastupidavuse ning vaimse tegevuse produktiivsuse vähenemine, motivatsioonipuudus ja apaatsus, tähelepanuvõime alanemine. Rasedusaegse rauavaegusaneemiaga on seotud enneaegsed sünnitused ja laste madal sünnikaal. Rasedatel on tihti näidustatud raualisandite võtmine. Loe lähemalt
Vitamiinid ja Mineraalid
vCaps – Vegan kapslid
Toidulisandid
Vitamiinid ja Mineraalid
Vitamiinid ja Mineraalid
Vitamiinid ja Mineraalid
Milleks rauda vaja on?
Raua peamine ülesanne organismis on hapniku sidumine kopsudest ja hapniku transport. Enamik kogu kehas olevast rauast on kahe valgu – hemoglobiini ja müoglobiini – koostises, varustades hapnikuga vastavalt kudesid ja lihaseid. Ülejäänud rauast valdava osa moodustavad kehas säilitatavad rauavarud, lisaks kuulub raud paljude ensüümide koostisse, osaledes muuhulgas energiatootmises ning immuunsüsteemi töös.
Raua puudus
Rauavaeguse tunnusteks ka kergelt alanenud rauataseme korral on füüsilise vastupidavuse ning vaimse tegevuse produktiivsuse vähenemine, motivatsioonipuudus ja apaatsus, tähelepanuvõime alanemine.
Rauavaegusaneemia tunnuste hulka kuuluvad väsimus, energiapuudus, koormusel kiiresti tekkiv hingeldus, kahvatu nahk, raskused kehatemperatuuri hoidmisel, isupuudus, lõhed suunurkades, keele ja neelamise valulikkus, juuste väljalangemine, maitsemeele muutused, töö- ja õpivõime vähenemine, immuunsüsteemi nõrgenemine ning sellega kaasnev vastuvõtlikkus nakkustele. Rasedusaegse rauavaegusaneemiaga on seotud enneaegsed sünnitused ning laste madal sünnikaal. Rauapuudusega võib kaasneda ka maitseveidrus, mis avaldub nt savi, mulla, paberi, värvi, tärklise või jää söömises.
Kuna raual on oluline roll A-vitamiini ja joodi kasutamisel, võib rauapuudus kaasa tuua nende toitainete kättesaadavuse vähenemise.
Rauapuuduse tunnused võivad kaasneda ka teiste toitainete puuduse ning muude terviseprobleemidega, samuti võivad rauavaegus ja rauavaegusaneemia olla tingitud raua tarbimisega mitteseotud põhjustest (nt seedekulgla haigused). Rauavaegusaneemia tehakse kindlaks vereprooviga, samuti aitab vereproov vahet teha rauapuudusest ning nt B12-vitamiini puudusest tingitud aneemial. Kui arst on kindlaks teinud rauavaegusaneemia, ei tähenda see, et tuleb hakata liha sööma, sest ka segatoidulistel on raviks rauatablettide kuur. Suuri rauakoguseid võib võtta ainult arsti järelevalve all.
Raua imendumine
Kõigist raua omastamise pärssijatest on suurima mõjuga fütaadid, mis moodustavad mineraalainetega, sh rauaga, raskesti omastatavaid ühendeid. Fütaate sisaldavad tera- ja kaunviljad, pähklid-seemned ning väiksemas koguses ka puu- ja köögiviljad. Üldiselt on aga kõrge fütaatide sisaldusega toiduained ka suurema rauasisaldusega, mis kompenseerib väiksema omastamise. Mitmed toidu töötlemise viisid, nagu leotamine (kui leovesi ära valada), idandamine, kääritamine, hapendamine, mahlastamine, püreerimine, pähklite-seemnete röstimine, aitavad lõhkuda mineraalainete sidet fütaatidega ning võivad suurel määral tõsta nende biosaadavust. Fütaatidel on aga ka positiivseid omadusi: kui varem peeti neid antitoitaineks, siis nüüdseks on leitud, et nad võivad alandada kolesterooli ning pakkuda kaitset vähi vastu.
Kõige efektiivsem moodus fütaatide pärssiva mõju vähendamiseks ja raua biosaadavuse tõstmiseks on C-vitamiini-rikaste toiduainete lisamine toidukordadele. C-vitamiini mõju raua omastamisele on niivõrd suur ja oluline, et seda võib pidada C-vitamiini üheks füsioloogiliseks rolliks. Soovitavalt peaks iga toidukord sisaldama vähemalt 25 mg C-vitamiini ning kui toit sisaldab palju raua imendumise takistajaid, siis ka rohkem. Korra päevas võetav C-vitamiini toidulisand ei paranda raua omastamist, sest oluline on süüa rauda sisaldavaid toiduaineid ja C-vitamiini samal toidukorral.
Allikad: vegan.ee artikkel „Raud“