Näitan ainukest tulemust

K Vitamiin

K Vitamiin ehk Naftokinoonid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid. Vitamiinsed on:

K1-vitamiin (füllokinoon), mida leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides;

K2-vitamiin (menakinoonid), mida sünteesivad peensoole bakterid.

K vitamiini omastamine

Inimene saab K-vitamiini järgmiselt. Taimsetes ja loomsetes saadustes seedekulglasse sattuv ja peensoole mikrofloora toodetav K-vitamiin imendub peensoole ülaosas. Imendumine sõltub toidulipiididest, sapphapetest ja pankrease lipaasist. Toidurasvade kestev vaegus, imendumishäired ja sapivaegus tekitavad kiiresti ka K-vitamiini vaegust. Imendumist häirivad lahtistitena kasutatavad mineraalõlid, tsefalosporiinid (teatud antibiootikumid), aspiriin ja rääsunud rasvad. Seedekanalist lümfi imendunud K Vitamiin transporditakse külomikronitega maksa, kus on tema põhidepoo. Mõningal määral talletatakse teda ka põrnas, südamelihases ja skeletilihases. Selle väikesed varud maksas ammenduvad kiiresti. Inimorganismi keskseks vitameeriks on K2. K-vitamiini kataboliidid väljutatakse sulfaatide ja glükuroniididena.

Miks on K Vitamiini vaja?

K-vitamiini on vaja vere hüübimiseks.

Rasvade vaegimendumine vähendab K-vitamiini imendumist märkimisväärselt ja teiste rasvlahustuvate vitamiinidega võrreldes on organismi üldvaru väike. Kui toiduga saadakse liiga vähe K-vitamiini, siis saavad selle varud maksas otsa. Sellisel juhul oleks vaja K-vitamiini toidulisandina juurde tarbida.Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi seedekulgla mikrofloora, kuid see ei ole normaalse K-vitamiini taseme säilitamiseks siiski piisav.Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi.

K-vitamiini puudusel võivad vastsündinutel ja neil, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, esineda vere hüübivushäired ning neil võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, nt ninaverejooks ja veritsevad igemed.

K-Vitamiin osaleb valkude ainevahetuses

K-vitamiin osaleb valkude ainevahetuses, kusjuures ta aktiveerib kaltsiumi siduvad valgud – maatriks-Gla valk, osteokaltsiin ja kasvupeetusega seonduv geeni  valk.

Maatriks-Gla valk osaleb pehmete kudede lubjastumise regulatsioonis. See on keskse tähtsusega kaltsifitseerumise (lubjastumise) pidurdaja. See tähendab, et kui võtta sisse kaltsiumi tablette, siis imendunud kaltsium ringleb veresoontes. Kui teda on seal palju, tekib sooneseina paksenemine, arteriaalne kaltsifikatsioon. Kaltsium ei jõua luudesse, kuhu ta peaks minema. Kui aga vitamiini K on piisavalt, siis see viib veresoone seinast kaltsiumi depoo ära.  Hilised uuringud leidsid ohumärgi, et kaltsiumi suurenenud tarbimine seostus veresoonte seina paksenemise ja südamehaiguste riski suurenemisega!!

Osteokaltsiin reguleerib luu kasvamist. Luu uueneb iga 7 – 10 aastaga. Luud kasvatavad osteoblastid  ja luurakke lagundavad osteoklastid tegutsevad käsikäes ja valitseb tasakaal. Osteoblastid toodavad osteokaltsiini, mis aitab vitamiin K2 toimel tõmmata veres ringleva kaltsiumi luudesse ja siduda seal. Seega vitamiin K2 aktiveerib osteokaltsiini ja ühtlasi hoiab ära kaltsiumi ladestumise. Vaata ka teisi toidulisandeid liigestele SIIT.

K-vitamiini puhul soovituslikud kogused puuduvad, kuid hinnanguline päevane vajadus on orienteeruvalt 75µg.

Väga populaarsed on ka K vitamiini vormid koos D-vitamiiniga.

Allikad: toitumine.ee ; figuurisobrad.ee

-20%
-17%
-17%
-17%
-24%
-10%
-19%
-8%
-21%