Foolhape

Foolhape ehk B9-vitamiin ehk Folaadid on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja mikrotoitainete kohta. Foolhape kuulub B-rühma vesilahustuvate vitamiinide hulka ja need on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks. Foolhappe ja selle ühendite täielik puudumine (ka bioaktiivuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib olla organismile kahjulik ja koguni ohtlik, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid.

Inimene saab foolhapet põhiliselt taimsest toidust, vähem ka loomsest, samuti produtseerib seda seedekulgla mikrofloora. Seedekulglasse sattuvalt foolhappe polüglutamaatvormilt eraldatakse glutamaadijäägid hüdrolaasiga ja tekib monoglutamaatvorm. See foolhape koos soole mikrofloora poolt toodetava foolhappega imendub peamiselt tühisoolest aktiivtranspordina (osaliselt ka difusioonina). Imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, antikonvulsandid, fenobarbitaal, suukaudsed rase3stumisvastased preparaadid. Foolhape redutseeritakse folaadi reduktaasi toimel limaskestarakkudes tetrahüdrofolaatseks koensüümiks (THF). Metüül-THF on põhiline veres ringlev vorm. Foolhapet talletatakse aga polüglutamaatvormis ja peamiselt maksas. Selle varu on üsna soliidne (1–3 kuud).

Foolhape ülesanne

Foolhape mängib olulist rolli organismi kasvuprotsessis ja uute rakkude ehituses. Lisaks sellele vajab inimkeha foolhapet ka närvisüsteemi normaalseks toimimiseks, punaste vereliblede moodustamiseks, vere kolesteroolitaseme alandamiseks, maksa töö turgutamiseks ja valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks. Toitumisnõustajad soovitavad toidust saadavatele foolhappe kogustele erilist tähelepanu pöörata just pingelistel eluperioodidel, mil stressitase organismis kasvab ja toitumisharjumused halvenevad.

Mis vahe on Foolhappel ja Folaatidel?

Kui folaadid esinevad looduslikes taimset päritolu toitudes, nt rohelised lehtköögiviljad, herned, seemned jne, siis foolhape on folaatide sünteetiline vorm, mida leidub rikastatud toitudes, näiteks hommikuhelvestes ja toidulisandites. Foolhape muutub manustatuna meie organismis folaatideks.

Folaate on vaja:

• loote närvikoe normaalseks arenguks
• valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks,
• närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks,
• DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks,
• punaste vereliblede moodustamiseks B12-vitamiiniga,
• vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ja maksa töö tõhustamiseks.

Foolhape on eriti vajalik naistele

Toiduga saadud folaadid või manustatud foolhappest saadud folaadid on eriti olulised rasedatele, seda tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada lapse normaalne areng. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal suureneb folaatide vajadus 500 µg-ni päevas. Ema rasedusaegsel folaatide puudusel võivad lootel tekkida neuraaltoru defektid, suulae deformatsioonid, seljaaju song, ajukahjustused, sündida enneaegsed või madala sünnikaaluga lapsed ja lapse hilisem areng võib olla aeglane ning õppimisvõime nõrgem. Kõrget folaatide tarbimist on lastel seostatud ka närvisüsteemi parema arenguga.

Seega peaksid foolhapperikast toitu sööma kõik viljakas eas naised. Rasedust planeerides ja raseduse esimese trimestril tuleb aga tarbida 400 mikrogrammi foolhapet lisandina lisaks mitmekülgsele toidule. Foolhappe küllaldane hulk organismis on kindlasti vajalik ka last rinnaga toitvatele emadele, kes vajavad päevas vähemalt 100 mikrogrammi täiendavat foolhapet. Foolhappetablette saab osta tavalisest toidulisandi poest lma retseptita ning ka enamik multivitamiinipreparaate sisaldab foolhapet ehk vitamiini B9.

Foolhape positiivsed omadused

Kuigi foolhapet peetakse sageli vaid rasedusaegseks vitamiiniks, siis tegelikult vajab inimene seda terve oma eluea vältel. Foolhape osalev punaste vereliblede tootmises. Kui kehas on piisavalt punaseid vereliblesid, aitab see ära hoida väsimust ja nõrkust, peapööritust, mäluprobleeme, keskendumisraskusi, aga ka kaalulangust ja isukaotust. Foolhappe tarbimine aitab vältida ka aneemiat. Tammesalu rõhutab, et kui aneemia on juba tekkinud, siis on eriti tähtis tarbida foolhapet koos B12-ga.

Osad teadusuuringud on näidanud, et foolhapet sisaldavad toidud aitavad kaitsta pärasoole, pankrease- ja söögitoruvähki haigestumise eest. Samuti on leidnud kinnitust, et piisav foolhappe tarbimine võib kaitsta keskmise kuni kõrge alkoholi tarvitamisega naisi rinnavähi eest.

Vanematel inimestel võib foolhape aidata ennetada erinevate südame-veresoonkonna haiguste teket ja erinevaid närvisüsteemi puudutavaid haigusi. Samuti aitab see vältida suu ja limaskesta põletikke, väsimust, ärrituvust, isutus ja kaalulangust. Põhjamaade ametlike toitumissoovituste ülevaates on välja toodud, et foolhappe piisav tarbimine kaitseb aju funktsioonide talitlust ja aitab eakatel inimestel ära hoida potentsiaalseid neuroloogilisi häireid.

Kuna foolhappe puudust on seostatud ka juuste varajase halliks minemisega, siis on see kasulik aine kõigile, kes soovivad kauem noored ja elujõulised välja näha.

Vaata ka meie teisi B-rühma Vitamiine SIIT!

Allikad: toitumine.ee ; tervisliktoitumine.ee