Näitan ainukest tulemust

Kaalium

Kaalium on väga levinud ning samas kehale oluline mineraalaine, mida leidub rohkesti nii inimese organismis kui ka toidus. Kaaliumi peamine ülesanne on reguleerida raku ja kudede ainevahetust ning närviimpulsside edasikandumist. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige ning toitumisnõustaja Reelika Õigemeel lisab, et 98% kaaliumist asub inimestel rakkudes.

Kaalium töötab organismis suuresti koos naatriumiga. Nende peamine roll on kehas veetaseme reguleerimine rakutasandil. Vesi aga omakorda aitab kehas elektrit juhtida, mis on vajalik närviimpulsside juhtimiseks. Närviimpulsid aitavad meil näiteks tunda naha puudet või lihaste tööd reguleerida. Seega sportlaste puhul on kaaliumi saamine eelkõige tähtis.

Kuna naatriumit saame lauasoolast, siis nende kahe mineraali puhul räägitakse eelkõige kaaliumi tähtsusest ja selle puudust esineb harva. Lisaks on nende ühistöö tarvilik hapete ja aluste tasakaalu säilitamiseks, süsivesikute imendumiseks, närvi- ja lihaskoe talitluseks, vererõhu normipiires hoidmiseks ja normaalseks veetasakaaluks organismis.

Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes, kuid eriti taimsetes. Kõige kaaliumirikkamad toiduained on eelkõige puu-, juur- ja kaunviljad. Väiksemal määral sisaldavad kaaliumi liha- ja kalasaadused ning piim ja piimatooted.

Kaalium aitab reguleerida organismi vedelikutasakaalu

Koostöös naatriumiga reguleerib kaalium vedelikutaset rakkudes, aga ka happesust nii veres kui ka kudedes. Kaalium suudab rakku kergemini siseneda kui naatrium ja kutsub nii esile naatriumi-kaaliumivahetuse läbi rakumembraani. Närvirakkudes tekitab see naatriumi ja kaaliumi taseme kõikumine väikesi elektrilaenguid, mis aitavad närviimpulsse edastada. Kui kaalium lahkub rakust, toob see kaasa rakumembraani laengu muutuse ja võimaldabki närviimpulsil edasi liikuda, see kutsub esile lihaste kokkutõmbumise. Need laengumuutused tagavad ka südame regulaarse töö. Naatriumi ehk soola taseme reguleerimise kaudu aitab kaalium ka artereid elastsemaks muuta.

Elektrolüüdid ehk kaaliumi ja naatriumi omavaheline tasakaal määrab ära inimese vedelikutasakaalu. Kui kehas on vett liiga palju, eritub lahjemat uriini, ja kui kehavedelikes muutub elektrolüütide kontsentratsioon liiga kõrgeks, saab aju janukeskus stimulatsiooni, mis viib janutunde tekkele ning neerudes väheneb vee eritumine.

Kaalium on oluline ka raku biokeemiliste reaktsioonide ja energia metabolismi tõttu. Ta osaleb valgu sünteesimisel aminohapetest, aga ka süsivesikute metabolismis. Kaalium aitab glükoosist glükogeeni sünteesida. Viimane talletatakse maksas tulevase energiavajaduse katteks. Nii on kaaliumil kanda oluline roll ka inimorganismi normaalses arengus ja kasvamises, sealhulgas lihaste kasvamises.

Kaaliumi defitsiit

Vähene kaaliumi tarbimine võib kutsuda esile naatriumi peetuse ja vererõhu tõusu. Kaaliumivaegus võib tekkida oksendamise ja kestva kõhulahtisuse korral, juhul kui inimene higistab rohkelt või kasutab diureetikume. Ülemäärase kohvi, suhkru, alkoholi või naatriumi tarbimisel ja ka madala veresuhkru taseme korral on võimalik, et uriiniga väljutatakse suurenenud hulk kaaliumi. Peamiste kaaliumi defitsiidi sümptomite alla kuuluvad südametöö häired ning lihasnõrkus. Tõsist kaaliumi defitsiiti esineb harva. See võib esineda haigetel, keda toidetakse sondiga, aga ka toitumishäirete puhul (anoreksia, buliimia), alkohoolikutel.

Kaaliumi on vaja:

  • Närviimpulsside edasikandumiseks,
  • Happe-alustasakaalu tagamiseks veres,
  • Süsivesikute normaalseks ainevahetuseks,
  • Lihaskontraktsioonide tagamiseks.

Vaata ka meie Kaaliumit koos Magneesiumiga SIIT!

Allikad: toitumine.ee ; tervisliktoitumine.ee