Omega 3

Omega 3 ehk Oomega 3 rasvhapped kuuluvad polüküllastamata rasvhapete perekonda. Üks neist, ehk alfa-linoleenhape (ALA) on meile täiesti asendamatu, st seda inimorganism ei tooda. ALA on levinud üsna laialdaselt, seda leidub eriti rohkesti linaseemnetes, linaseemneõlis ja rapsiõlis. ALA esineb ka mõningate taimtoiduliste loomade rasvas. ALA saamine toiduga on väga tähtis, sest inimorganism sünteesib sellest kahte pikemat ja ülivajalikku Omega 3 rasvhapet: eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). EPA ja DHA on rohkesti kalades, nagu skumbrias, tuuni- ja lõhekalas, atlandi heeringas ja forellis. Seetõttu kutsutakse neid ka meretoitudest pärit Omega 3 rasvhapeteks.

Omega 3 rasvhapped on vajalikud organismis rakumembraanide ehituses, verehüübimist, veresoonte elastsust ning põletiku kontrolli mõjutavate hormoonide tootmises, geenide regulaatoritena ning hädavajalikud närvikoe talitluseks, normaalseks kasvuks ja arenguks. Oomega 3 rasvhapete tervislikefekt tuleb esmajoones EPA-st ja DHA-st. Linaseemnetest või muudest allikatest pärinev ALA muudetakse inimorganismis EPA-ks või DHA-ks, mis on suhteliselt keeruline protsess. Kõige kindlamad tõestusmaterjalid oomega 3 rasvhapete kasulikust mõjust on leitud seoses südamehaigustega, nad alandavad vererõhku, parandavad veresoonte tööd, kõrgemate koguste juures võivad langetada vere triglütseriidide taset ning vähendavad põletike esinemissagedust, mis omakorda vähendab veresoonkonna haiguste teket.

Omega 3 kapslid

Meie valikus leiad palju erinevaid Omega 3 kapsleid. Omale sobiva kapsli valmiseks jälgi, kui palju on ühe kapsli kohta EPA ja DHA sisaldus. EPA teenib meie organismi, olles lähtematerjaliks nn eikosanoidide valmistamiseks. Need on väikesed osakesed, mis toimetavad meie rakkudesse toiteaineid. EPA osakeste tegevuse ja oulisuse kindlakstegemist autasustati 1982. aastal Nobeli preemiaga meditsiini ja füsioloogia valdkonnas. Lisaks on rasvhapped EPA ja DHA rakumembraanide peaelementideks ja reguleerivad naha, ajurakkude ja silma võrkkesta funktsioone.

Euroopa Liidu amet EFSA (Euroopa Toiduohutusamet) kinnitas, et oomega 3 rasvhapped, eriti EPA ja DHA mõjuvad positiivselt meie tervisele, kui neid tarbida vastavates kogustes.

Omega 3 rasvahapped

Kui toidus on Oomega 6 ja Oomega 3 ja rasvhapete suhe normaalsele lähedane, siis on inimkehas põletikuvastaste ühendite tootmine piisav. Seega on põletikuliste seisundite puhul oluline korrigeerida toidus nende kahe rasvhappe suhet, suurendades Oomega 3 ja vähendades Oomega 6 rasvhapete osakaalu.

Inimkeha suudab sünteesida küllastunud rasvhappeid ning ka enamikku küllastamatutest. Kaht ülivajalikku rasvhapet (Oomega 3 ehk ALA ja Oomega 6 ehk linoolhape) inimese organism aga ise ei sünteesi, need peavad tulema toidust ning olema õiges vahekorras. Inimestel, kes söövad võimalikult palju naturaalset toitu, on oomega 6/oomega 3 suhe umbes 4:1. Parim oomega 6 ja oomega 3 suhe toidus oleks 2:1. Nii on keha vajadused kaetud ja tervis korras. Paraku kipub paljudel inimestel see suhe olema palju kordi suurem. Omega 6 rasvhapete suur ülekaal ja rohkus seondub mitmete haiguste kasvava riskiga – ateroskleroos, insult, osteoporoos, astma, ekseemid jne.

Omega 3 toidus

Parimateks toidus leiduvate Omega 3 rasvhapete EPA ja DHA allikateks on loomsed toidud. Kuid tänapäeva tingimustes peetud loomad elavad tavaliselt teraviljal põhinevatel söötadel, mis tingib omega 3 rasvhapete vähenemise. See on ka põhjus, miks on võimaluse korral oluline tarbida rohtu söönud loomade liha. Uuringute kohaselt on mahelihas lausa 50% rohkem asendamatuid rasvhappeid ning Oomega 3 rasvhappeid ning vähem küllastunud rasvu.

Võib tunduda imelik, et ühe looma liha võib olla teise omast niivõrd palju erinev, kuid põhjuseid on tegelikult mitu. Kuigi me endale sageli seda ei teadvusta, on lihatükk olnud kunagi kas rohumaal loodust nautinud loomake või siis olematutes tingimustes kasvanud ning kontsentreeritud sööda peal kasvanud isend. Üks suuremaid põhjuseid, miks liha kvaliteet niivõrd varieerub, ongi see, et loomad ei ole saanud elada oma loomulikus keskkonnas, kus kõht saab täis peamiselt karjamaal rohtu näksides. Selle asemel on nad sunnitud olnud sööma ebakvaliteetset teravilja.

Teadlased vaidlevad siiani selle üle, kas inimese organism on taimsetest allikatest pärit Oomega 3 rasvhappeid, mida tuntakse nime all ALA, võimeline efektiivselt sünteesima loomsetest allikatest pärit kõrgema tasemega EPA ning DHA rasvhapeteks. Rohkem on siiski neid allikaid, mis väidavad, et taimsetest Omega 3 rasvhapetest eelpoolmainitud vajalikke rasvhappeid keha nii kergesti sünteesida ei suuda.

Loe lisaks ka Omega 3-6-9 rasvahpetest SIIT või kasulikest rasvhappetest SIIT!