Näitan ainukest tulemust

Probiootikumid

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) sõnastas 2001. a probiootikumide mõiste järgmiselt: probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis on piisavas koguses manustatuna tervisele kasulikud.

Probiootikumide nimetus tuleneb ladinakeelsest väljendist pro bios – elu poolt. Nad on bioloogiliselt aktiivsed mikroorganismid, mille ainevahetuse üheks lõpp-produktiks on piimhape. Viimane aitab haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta.

Probiootikumid on bioloogiliselt aktiivsed bakteriaalsed preparaadid, mis sisaldavad organismi residentmikrofloorast pärinevaid elusmikroobe ja mis avaldavad kasulikku toimet inimese tervisele. Probiootikumid on kasutusel funktsionaalse toiduna (jogurtid, juustud jt) või toidulisanditena (kapslid, tabletid).

Funktsionaalne toit omab võrreldes tavatoiduga lisaväärtusena mingit organismi kindlat funktsiooni parandavat toimet. Fermenteeritud piimad (hapupiim, keefir, jogurt) ja hapendatud juurviljad (kapsas, kurk, seened jne) on olnud kasutusel sajandeid. Nende kasulikku mõju inimese tervisele seostati neis leiduvate nn ettevalmistatud toitainetega. Edaspidi selgus aga, et kasulikku toime eest vastutavad hoopis fermenteeritud toitudes paljunevad bakterid ja/või seened.

Probiootikumide kasutamise eesmärgid

Probiootikumide manustamine ei asenda inimese enda normaalset mikrofloorat, küll aga suurendab see indiviidide kasulike mikroobide hulka. Probiootikumid taastavad mikrofloora tasakaalu ning neid kasutatakse enamasti sel juhul, kui mõned raviviisid (antibiootikumid, mitmesugused ravimid, dieet või kirurgilised manipulatsioonid) on kahjustanud organismi kolonisatsiooniresistentsust.

Teiseks oluliseks rakenduseks on probiootikumide kasutamine infektsioonide profülaktikaks, näiteks reisimisel. Neid on edukalt rakendatud ka rotaviirusdiarröa raviks. Uurimused on näidanud erinevate probiootikumide kasulikku toimet ka allergiliste reaktsioonide mahasurumisel, vererõhu langetamisel ja ateroskleroosi profülaktikas.

Probiootikumide mõju tervisele

Mitmed uuringud on näidanud, et probiootikumid aitavad ära hoida kõhulahtistust ja seedimisprobleeme. Probiootikumid tugevdavad immuunsust ja aitavad vitamiinidel- ja mineraalidel paremini imenduda. Kuni 80% immuunrakkudest asub inimese soolestikus ning just head bakterid on need, kes kaitsevad meie immuunsüsteemi, luues esimese kaitseliini haigustekitajate vastu. Nende hulgast sõltub, kui hästi suudab sinu organism vastu panna neile halbadele bakteritele või viirustele.

Kuidas probiootikume võtta?

Probiootikume tuleks võtta kuurina. Ravi eesmärgil alustatud probiootikumide kuuri pikkus võiks olla keskmiselt paar nädalat. Profülaktiliste kuuride pikkus võiks olla umbes 1 kuu.

Kuna terviklik mikrofloora mängib immuunsuse tagamisel olulist rolli, tasub pingelistel, aga ka sügis-talvistel perioodidel probiootikume profülaktiliselt tarvitada.

-48%

Probiootikumid

Tested Prebiotic (312g)

12.99
-29%
-50%
-21%