Näitan ainukest tulemust

Kaltsium

Kaltsium on keha normaalseks talitluseks vajalik mineraal, mida organism aga ise ei tooda ning seepärast on oluline hoida kaltsiumikogused normis tasakaalustatud toitumisega. Kaltsium on meie luude ja hammaste alusmaterjal. Kaltsiumi saame toidust süües kala, pähkleid ja piimatooteid. Kaltsium on meie luude ja hammaste alusmaterjal. Kaltsiumi saame süües kala, pähkleid ja piimatooteid.

Kaltsium on inimese kehas kõige enam leiduv mineraal. Tervelt 99% kaltsiumist asub meie hammastes ja luudes. Ülejäänud paikneb veres, lihastes ja rakuvedelikus. Kaltsium aitab ravida ja ennetada luude hõrenemist ning vältida ja hoida kontrolli all kõrget vererõhku. Kaltsiumi imendumist soodustavad A-, C- ja D- vitamiin, samuti magneesium, fosfor, raud, boor, mangaan ja küllastumata rasvhapped. Loe lähemalt

-10%

Vitamiinid ja Mineraalid

Elektrolüüdid (90tabs)

8.89
-20%
-10%

Vitamiinid ja Mineraalid

Vitamiin D3+K2 Kaltsium (90tab)

8.89
-12%

Vitamiinid ja Mineraalid

VITA-MIN Multiple Sport (60caps)

14.90
-20%
-17%
14.89
-17%
24.89

Igapäevaselt kaotab inimene kaltsiumi väljalangenud juuste, uriini, naha uuenemise tõttu irduvate nahakettude ja väljaheidete kaudu. Inimese organism ei suuda ise kaltsiumi toota, mistõttu on oluline õige toitumine.

Kehal on vaja kaltsiumi, et tagada lihaste normaalne töö, osaleda vere hüübimisprotsessides ning kudede ainevahetuses tagades veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse. Samuti on kaltsium vajalik närviimpulsside edasikandumiseks ning neerude töö tagamiseks, vererõhu ja kolesterooli taseme normis püsimiseks. Kaltsium on vajalik ka luude ja hammaste normaalseks arenguks.

Kaltsiumipuudus kehas

Kaltsiumipuudus kehas ei teki üleöö ning sümptomid võivad kujuneda järk-järgult. Peamisteks tunnusteks, mida seostatakse kaltsiumipuudusega, võib pidada lihaskrampe, jalgade tuimust, hapraid küüsi, juuste hõrenemist ja aeglasemat juuksekasvu, kuiva nahka, lagunevaid hambaid, tuimust ja surinat kätes, jalgades ja näos. Väga äärmuslikel juhtudel ka luude nõrgenemist ja hõrenemist, mälukaotust, segadust, depressiooni, hallutsinatsioone.

Toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul ei tohiks omnivooril toidust kaltsiumi kättesaamisega probleeme olla, kuid teadlikum tuleks olla veganitel ning samuti laktoositalumatuse all kannatajatel, samuti neil, kes piimatooteid ei tarbi. Kõige enam kannatavad kaltsiumipuuduse all menopausis naised, kuna naissuguhormooni östrogeeni tase langeb ning see põhjustab luude kiirema hõrenemise. Menopausijärgselt on maohappesus naise organismis madalam, mistõttu ei imendu kaltsium nii hästi kui nooremas eas.

Samuti on oluline, et kasvuperioodil, raseduse ja imetamise ajal saaks keha piisavas koguses kaltsiumi. Kui kehas tekib kaltsiumipuudus, hakkab organism seda luudest võtma ning tagajärjeks võib halvimal juhul olla luude hõrenemine.

Pika aja jooksul liigselt loomset valku tarbides võib suureneda risk haigestuda osteoporoosi, kuna valgurikas toit aitab kaasa kaltsiumi kehast väljutamisele. Osteoporoos ehk luude hõrenemine on haigus, mille korral luude mass väheneb ja luukoe struktuur on häiritud. Luud muutuvad hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Osteoporoos on Eestis laialt levinud: kolmandik üle 60-aastastest naistest ja pooled üle 70-aastased naised kannatavad osteoporoosi käes. Kui osteoporoos on juba tekkinud, määrab arst vajaliku ravi, mis on iga patsiendi puhul individuaalne.

Üheks suureks riskigrupiks, kes võivad kaltsiumipuuduse käes vaevalda, on kehvasti planeeritud menüüga veganid. Mitmed uuringud, kus on võrreldud veganeid teiste toitumisgruppidega, on näidanud, et veganite tarbitavad kaltsiumikogused on soovituslikust normist allpool. Veganid ise seda aga probleemiks ei pea, kuna loomsete valkude söömine tekitab kehas happelise keskkonna, mis viib kehast kaltsiumi välja.

Seepärast pidavat veganitel olema ka väiksem kaltsiumivajadus, kuna nad ei tarbi loomset valku, mis kehas suure kaltsiumikao tekitaks. Kriitikud väidavad seepeale aga, et kuigi valgud tekitavad organismis happelise keskkonna, mille neutraliseerimiseks kasutab organism kaltsiumi, parandavad need samas ka kaltsiumi omastamist.

Kaltsiumi väljutavad toiduained

Kaltsiumipuudust on võimalik ennetada ning oluline on kursis olla, millised toiduained viivad kaltsiumi kehast välja või raskendavad selle imendumist. Sellised on näiteks loomne valk, tsitruselised ja liigne kohvijoomine. Kofeiin pärsib kaltsiumi imendumist ning ligikaudu 100 mg kofeiini kohta viiakse kehast välja 6 mg kaltsiumi. Mõõduka tarbimise korral probleeme aga ei teki ning kahjulikku mõju tervisele ei avaldu.

Veel tuleks vältida liigset alkoholitarbimist. Piirata, või veelgi parem, vältida võiks liigset suhkrut sisaldavaid toite-jooke ning fosfaate sisaldavaid limonaade, kuna fosfor viib kaltsiumi kehast välja. Samuti tuleb tarbida mõõdukalt soola, kuna liigne sool soodustab kaltsiumi kadu organismist.

Kokkuvõte

Kaltsiumi on vaja:

  • Struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu,
  • Kudede ainevahetuses kindlustades veresoonte seinte normaalse läbilaskvus,
  • Lihaste normaalse töö tagamiseks,
  • Vere hüübimisprotsessides,
  • Vererõhu ja vere kolesterooli taseme reguleerimiseks,
  • Neerude normaalseks funktsioneerimiseks,
  • Närviimpulsside edasikandumiseks.

Kaltsiumipuuduse levinud tunnused on:

  • Lihaste krambid,
  • Luude pehmumine (osteomolaatsia),
  • Osteoporoos ehk luukoe hõrenemine.

Kaltsiumi imendumist soodustab ennekõike D-vitamiin, aga oma roll on ka rasvadel, magneesiumil jt toitainetel. Kaltsiumi imendumist halvendavad oksalaadid, mida leidub näiteks spinatis ja oblikas, fütaadid, mida leidub teraviljatoodetes ning alkohol, kohv, keedusool ja suhkur.

Allikad: toitumine.ee ; tervisliktoitumine.ee ; Osteoporoos.ee, A. Levin „Dr Levini toitumistarkused“, Vegan.ee.