Magneesium
Magneesium on rakusisene katioon, millest 55% asub luukoes, 20% lihastes, 19% mujal kudedes ja 1% ekstratsellulaarses vedelikus.Veres on ~ 55% magneesiumist vabade ioonidena, 30% on seotud valkudega, 15% kompleksühendina fosfaatide, tsitraatide jt anioonidega. Magneesium osaleb kofaktorina paljude ensüümide aktiveerimisel, süsivesikute ainevahetuses, valkude biosünteesis, lihaste kontraktiilsusfunktsiooni tagamisel, luukoe arengus, neuromuskulaarses erutusjuhtes. Organism saab magneesiumi toidust. Eritumine neerude kaudu ongi magneesiumi tähtsaim tasakaalu regulatsioonimehhanism organismis. Täiskasvanu organism sisaldab ~ 25 g magneesiumit.
Magneesium on kahtlemata kõige tähtsam mineraal, sellepuudus võib tekitada tõsiseid probleeme. Dr Norman Shealy (USA neurokirurg ja pioneer valumeditsiinis) sõnul iga tuntud haigus on seotud magneesiumi puudusega ning magneesiumi tarbimine aitab ravida palju haigusi. Samut aitab reguleerida kaltsiumi, kaaliumi ja sodiumi taset ning ta on oluline raku toimimise jaoks. Magneesium on oluline komponent rohkem kui 300 biokeemilisesfunktsioonis kehas. Loe lähemalt
BCAA
Vitamiinid ja Mineraalid
Joogid/Batoonid Karbi ja kastiga
Vitamiinid ja Mineraalid
Supertoit/Tervisetoit
Vitamiinid ja Mineraalid
Testosterooni tõstjad
Supertoit/Tervisetoit
Supertoit/Tervisetoit
Supertoit/Tervisetoit
Liigestele
Testosterooni tõstjad
Vitamiinid ja Mineraalid
Vitamiinid ja Mineraalid
Vitamiinid ja Mineraalid
Vitamiinid ja Mineraalid
Vitamiinid ja Mineraalid
Vitamiinid ja Mineraalid
Joogid/Batoonid Karbi ja kastiga
Multivitamiinid
Vitamiinid ja Mineraalid
Multivitamiinid
Aminohapped
Liigestele
Vitamiinid ja Mineraalid
Testosterooni tõstjad
Vitamiinid ja Mineraalid
Vitamiinid ja Mineraalid
- Süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks
- Organismis soolade koostises luukoe tekkes, kaltsiumi rolli soodustamiseks inimorganismis (nt luukoe areng, uuenemine),
- Südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks,
- Normaalseks närvitalitluseks,
Normaalsel toitumisel on magneesiumipuudus harv. Tavaliselt võib see kaasneda mõne haiguse või ravimi kasutamisel. Tõsise magneesiumipuuduse füsioloogilised ilmingud on hüpokaleemia, hüperkaltseemia, neuromuskulaarne erutuvus ja südametöö häired. Magneesiumi puudujääk võib tekkida, kui tarbida liiga palju töödeldud toiduaineid. Samuti võivad osades toitudes leiduvad oksaal- ja fütiinhape siduda magneesiumi organismile mitteomastuvateks sooladeks.
Magneesiumi puudujääk võib esineda:
- Kroonilised haigused ja ravimite kasutamine - Enamus kroonilisi haigusi seostatakse magneesiumi puudusega ja mineraalide imendumise häirimisega. Ravimid kahjustavad soole limaskesta, mille tõttu magneesiumi omastamine on puudulik.Ainult 1% kogu keha magneesiumist asub vereringes, juhul kui teil on magneesiumi puudus, seda on raske tuvastada tavalise vereproovi alusel.
- Liigsel alkohooli tarbimisel – Just alkohool on see, mis viib vajalikke toitaineid, sealhulgas Magneesiumi meie kehast välja. Juhul, kui alkohooli tarbimine on pidev – on oht, et kehas valitseb suur magneesiumipuudus.
- Krambid jalgades - Magneesium mängib olulist rolli neuromuskulaarsignaalides ja lihaste kokkutõmbumises, seetõttu on teadlased avastanud, et magneesiumi puudus vastutab krampide tekkimise eest. Rahutute jalgade sündroom on ka märgiks, et teil võib olla magneesiumi puudus. Selleks, et vabaneda mõlemast sümptomist tuleb suurenda nii magneesiumi kui kaaliumi tarbimist.
- Lihasvalu/fibromüalgia - Magneesium mängib olulist rolli fibromüalgia sümptomites. On avastatud, et suurem magneesiumi manustamine vähendab valusid ja tundlikkust ning samuti parandab vere immuunmarkereid.
- Insomnia - Magneesiumi puudus on tihti unehäirete, ärevuse, hüperaktiivsuse ja rahutuse põhjuseks. Seda seetõttu, et magneesium on oluline GABA funktsiooni jaoks. GABA on neurotransmitter, mis vastutab aju rahustamise eest ning soodustab lõõgastumist.400mg magneesiumi enne magamaminekut või koos õhtusöögiga on parimad ajad selle mineraali manustamiseks.
- Ärevus - Magneesiumi puudus mõjutab kesknärvisüsteemi ehk GABA tsüklit kehas, see põhjustab ärritavust ja närvilisust. Kui defitsiit suureneb, põhjustab see ärevust, depressiooni ning hallutsinatsioone. See on mineraal, mis rahustab keha, lihaseid ja aitab parendada tuju. Magneesium on vajalik iga raku jaoks alustades soolestikust ning lõpetades ajuga, pole ime, et ta mõjutab nii paljusid süsteeme.
- Soolestiku haigused - nt lekkiva soole sündroom, peensoole bakteriaalne ülekasv, võivad tekitada mineraalide, sealhulgas ka magneesiumi, Samuti vananedes väheneb mineraalide omastamine.
- Kõrge vererõhk - Magneesium ja kaltsium töötavad koos selleks, et toetada normaalset vererõhku ning kaitsta südant. Tihti kui on magneesiumi puudus, on ka kaltsiumi puudus, mis võib põhjustada kõrget vererõhku.
- Väsimus - Madal energiatase, nõrkus ja väsimus on tavalised magneesiumi puuduse märgid. 300-1000mg magneesiumi päevas aitavad vähendada neid sümptomeid.
- Migreen - Magneesiumipuudust seostatakse migneeriga, kuna magneesium on oluline mineraal, mis tasakaalustab neurotransmittereid kehas. Uuringud näitavad, et 360-600mg magneesiumi päevas vähendab migreeni esinemist 42%.
Meie soovitused (klikka lingile):
Magneesium tableti kujul; magneesium kapsli kujul; Magneesium pulbri kujul.
Samuti ka: Magneesium koos kaaliumiga ;Magneesiumihelbed jalavannideks ; Magneesium koos Tsingi ja Vitamiin B6-ga.
Vaata ka Magneesiume meie HULGI lehel SIIT!
Allikad: toitumine.ee; biotheka.ee