Tsink

Tsingi puudus organismis väljendub kõige pealt kuivas nahas, haprates küüntes ning väljalangevates juustes. Tsingil on antioksüdantsed omadused, mis kaitsevad enneaegse naha vananemise ja lihaste kõhetumise eest. Suurem Tsingi vajadus tekib rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel. Meestel ja naistel üle 45 eluaasta ning traumadest taastumisel. Kasutades regulaarselt Tsink preparaati parandad kogu oma organismi ainevahetust ja tugevdad immuunsüsteemi.

Tsink on vajalik element immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, aidates kaasa organismi kasvule ja haavade paranemisele ning on vajalik lõhnade ja maitsete tundmiseks. Tsingil on kanda ka tähtis roll meeste viljakusel.

Tsinki on väikeses koguses vaja organismi igapäevaseks normaalseks toimimiseks. Inimese kehas on ligikaudu 2–3 grammi tsinki, peamiselt leidub seda skeletilihastes ja luudes. Inimese organism ei suuda tsinki toota ega kaua säilitada, mistõttu on vaja seda saada toidust või toidulisanditest.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Külli Holstingu sõnul võib tsingi kasutamisele kohe mõtlema hakata, kui märgatakse esimesi viirushaiguse nähtusid. „Kui nina muutub vesiseks või kurgus on kraapiv tunne, võiks mõelda tsingi võtmisele. Tsink toetab limaskesti ning aitab viirustele koheselt vastu astuda. Uuringud kinnitavad, et tsingi tarbimisega lüheneb ka viirushaiguse põdemise aeg,” selgitab Holsting.

Tsink tugevdab immuunsüsteemi

Tsink on tuntud immuunsüsteemi tugevdaja ning aitab vähendada külmetushaigustesse nakatumist. Tsink mõjutab immuunsüsteemi erinevaid aspekte, aidates organismil mikroobe hävitada, kaitsta vabade radikaalide kahjustuste eest ja tõsta T-lümfotsüütide ehk T-rakkude hulka. T-rakud aitavad organismil võidelda nakkusega tuvastades viiruste ja mikroobide poolt nakatatud rakke. Kuigi mitmed uuringud on näidanud, kui oluline on tsink immuunsüsteemile, ei ole selgusele jõutud, kuidas see täpselt aitab haiguste vastu võidelda.

Arvatakse, et kui tarbida tsinki vähemalt viie kuu jooksul, väheneb risk külmetushaigustesse jääda ning kui juba on haigeks jäädud, siis kiirendab tsingipreparaatide võtmine paranemisprotsesse. Indias tehtud uuring näitas, et katsealused, kes tarbisid tsinki 24 tunni jooksul pärast külmetushaiguse esimeste sümptomite ilmnemist, kogesid nende sümptomite kiiremat kadumist kui katsealused, kes tsinki lisaks ei tarbinud.

Samuti märgati, et nende patsientide osakaal, kes võtsid lisaks tsinki ja endiselt vaevlesid viis kuni seitse päeva pärast külmetushaiguse tekkimist külmetussümptomite käes, oli väiksem, kui tsingi mittetarbijate osakaal.

Tsink avaldab olulist mõju meeste tervisele, parandades seksuaalset võimekust ja viljakust. Tsinki leidub spermas ja eesnäärmes, see on vajalik eesnäärme normaalseks talitluseks. Arvatakse, et tsingi vähenemine rakkudes soodustab nende rakkude arenemist kasvajarakkudeks ning eesnäärme vähi puhul on täheldatud tsingisisalduse langemist eesnäärmes.

Tsink aitab kaasa viljakusele

Tsink aitab kaasa spermatogeneesile ehk seemnerakkude arenguprotsessile, mille käigus valmivad viljastumisvõimelised spermatosoidid. Madala tsingisisaldusega võib kaasneda ka väiksem kogus spermatosoide, mis meeste viljakust otseselt mõjutab. Tsink aitab hoida organismis vajalikku testosteroonitaset ning ennetada erektsioonihäireid. Tsingile lisaks mõjutavad meeste viljakust sellised mineraalained nagu seleen, vask, molübdeen ja vanaadium.

Kuigi tsinki seostatakse eelkõige meeste tervisega, on see oluline mineraal ka naiste viljakuse seisukohast. Tsinki on vaja naissuguhormoonide östrogeeni ja progesterooni tootmiseks ning ebapiisav tsingitase võib kaasa tuua hormonaalprobleemid. Liiga madal või kõrge östrogeenitase organismis võib soodustada menstruaalhäirete tekkimist, tuua kaasa äkilised meeleolumuudatused, varajase menopausi, viljatuse ning soodustab vähirakkude teket.

Tsingi üldised kasutegurid

Tsinki on lisaks sperma tootmisele vaja ka ensüümide tööks ja maohappe tootmiseks. Samuti toetab tsink limaskestade kaitsevõimet ja tööd ning on abiks kollageeni moodustumisel. Kollageen on oluline meie nahale, liigestele, luudele, hammastele ja veresoontele. Tsink aitab aeglustada vananemisprotsesse kehas ning aitab võidelda vabade radikaalide kahjustuste eest.

Tsinki leidub immuunsüsteemi toetamiseks paljude ravimite koostises, näiteks külmetuse raviks mõeldud pastillides, ninapihustites ja -geelides. Tsingi kasulik mõju on teada väga paljude erinevate haiguste ravimisel. Näiteks kasutatakse tsinki kasvuprobleemide ja laste kõhulahtisuse ravimiseks. Samuti immuunsüsteemi tugevdamiseks, külmetuse raviks, kõrvainfektsioonide ja alumiste hingamisteede haigustel korral. Tsink on lisaks tuntud ka astma, kõrge vererõhu, psoriaasi, ekseemi ja akne ravis.

Tsinki on vaja:

• ligi 300 ensüümi koostises,
• vereloome protsessis osalemiseks,
• orgaanismi normaalseks kasvamiseks ja järglaste saamiseks ja DNA sünteesis,
• immuunsüsteemi toetamiskes ja haavade paranemiseks,
• inimorganismi antioksüdantses kaitses (nt on ta antioksüdantsete molekulide koostises), suguorganite arenguks, eesnäärme funktsioneerimiseks ning naissuguhormoonide aktiivsuseks,
• maitsmisretseptorite normaalse arengu tagamiseks,

Toidus olevat tsingi omastamist pärsivad oksalaadid, fütiinhape ja mõned teised orgaanilised happed, aga toetavad loomset päritolu valgud. Soovitatavad tarbimiskogused kehtivad kombineeritud loomset ja taimset päritolu toitude söömise puhul. Seetõttu taimetoitlastele, kelle menüü põhineb peamiselt teraviljadel, soovitatakse segatoidulistele inimestele mõeldud soovitusest 25-30% kõrgemat tarbimiskogust. Parimateks tsingi allikateks on maks, liha, kamajahu, seemned, pähklid, juust, leib, kaunviljad, mereannid (krabid, räim), täisteratooted, munad.

Hästi populaarsed on ka erinevad Tsinki vormid koos Magneesiumiga – vaata neid SIIT!

Allikad: toitumine.ee; tervisliktoitumine.ee – Ly Aunapu artikkel