Kasulikud rasvhapped

Toidurasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastunud rasvhapped; monoküllastumata rasvhapped; polüküllastumata rasvhapped.

Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomset päritolu rasvades, näiteks seapekis ja võis. Loomset päritolu rasvad on toatemperatuuril tavaliselt tahked.

Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikus taimset päritolu rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht polüküllastumata rasvhapet (asendamatud rasvhapped), linool- (oomega-6-rasvhape) ja linoleenhapet (oomega-3-rasvhape) ei ole inimorganism võimeline iseseisvalt tootma, mistõttu peab neid saama toiduga. Erinevates rasvades on nende kolme rasvhappe tüübi hulk varieeruv. Rasvad on organismile vajalikud, sest:

• Need on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. 1 g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat.
• Need võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest
• Need on asendamatute polüküllastumata rasvhapete allikas,
• Need varustavad inimorganismi rasvlahustuvate vitamiinidega ja on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks organismis.
• Fosfolipiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes
• Organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb organeid põrutuste eest.
• Need on vajalikud sapi väljutamiseks soolde, vastasel korral sapp peetub sapipõies ja on oht sapikivide moodustumiseks.
• Kolesterool on vajalik sapphapete, steroidhormoonide sh suguhormoonide ning D-vitamiini sünteesiks organismis

Omega 3

Omega 3 ehk Oomega 3 rasvhapped kuuluvad polüküllastamata rasvhapete perekonda. Üks neist, ehk alfa-linoleenhape (ALA) on meile täiesti asendamatu, st seda inimorganism ei tooda. ALA on levinud üsna laialdaselt, seda leidub eriti rohkesti linaseemnetes, linaseemneõlis ja rapsiõlis. ALA esineb ka mõningate taimtoiduliste loomade rasvas. ALA saamine toiduga on väga tähtis, sest inimorganism sünteesib sellest kahte pikemat ja ülivajalikku Omega 3 rasvhapet: eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). EPA ja DHA on rohkesti kalades, nagu skumbrias, tuuni- ja lõhekalas, atlandi heeringas ja forellis. Seetõttu kutsutakse neid ka meretoitudest pärit Omega 3 rasvhapeteks.

Omega 3 rasvhapped on vajalikud organismis rakumembraanide ehituses, verehüübimist, veresoonte elastsust ning põletiku kontrolli mõjutavate hormoonide tootmises, geenide regulaatoritena ning hädavajalikud närvikoe talitluseks, normaalseks kasvuks ja arenguks. Omega 3 rasvhapete tervislikefekt tuleb esmajoones EPA-st ja DHA-st. Linaseemnetest või muudest allikatest pärinev ALA muudetakse inimorganismis EPA-ks või DHA-ks, mis on suhteliselt keeruline protsess. Kõige kindlamad tõestusmaterjalid omega 3 rasvhapete kasulikust mõjust on leitud seoses südamehaigustega, nad alandavad vererõhku, parandavad veresoonte tööd, kõrgemate koguste juures võivad langetada vere triglütseriidide taset ning vähendavad põletike esinemissagedust, mis omakorda vähendab veresoonkonna haiguste teket.

Allikad: toitumine.ee